Sudaan(id)

Mitmetes loengutes oleme rääkinud sellest, et sündimas on uus riik, Sudaan lõheneb. Üks selle lõhe põhjuseid on pikaaegne vaen kahe poole vahel, millele on kaasa aidanud nälg ja vaesus. Helesinine unistus lahknemisega kaasnevast rahust ja rõõmust on nüüd aga vaikselt luhtumas. Sarnaselt Etioopia-Eritrea juhtumile võib siin juhtuda see, et ühest probleemsest riigist saab lihtsalt kaks.

Siin on Economisti artikkel taustinfoks.

USA uus välispoliitika suund

(http://www.laogai.org/blog/harry-wu-s-response-obama%E2%80%99s-first-state-visit-china)

Siiamaani oleme näinud, et President Obama on keskendunud oma välispoliitikas sõdadele, mida endine President Bush alustas (Iraak, Afganistan). USA sõdurid lähevad Iraagist ära aasta lõpuks ja Bin Laden on surnud. Seega on arusaadav eelmise nädala sündmused seoses USA uue välispoliitika suunaga: Aasia. Obama ise kasvas üles Hawaii`l ja elas mõned aastad isegi Indoneesias. Hiina tõusuga on ainult loomulik, et Obama suunab USA välispoliitika sinna. Toon esile 3 juhtumit, mis võib mõjutada USA välispoliitika järgmist 10 aastat.

1. USA saadab kuni 2500 sõdurit Austraaliasse. Palju arvavad, et USAl oli Hiina meeles, kui tegi sellise kokkuleppe. http://www.guardian.co.uk/world/2011/nov/16/china-us-troops-australia?newsfeed=true
2. USA oli nõus andma Filipiinidele teise sõjalaeva. Filipiinide ja Hiina vahel on arusaamatus, kellele Lõuna-Hiina meri kuulub. http://blog.heritage.org/2011/11/18/u-s-reaffirms-commitment-to-the-philippines-another-ship-on-the-way/
3. USA sõlmis vabakaubanduslepingu nimega "trans pacific partnership". Hiina ei kuulunud nende riikide hulka. Tulevikus liitub ilmselt ka Jaapan. http://www.foreignaffairs.com/articles/136647/bernard-k-gordon/the-trans-pacific-partnership-and-the-rise-of-china?page=show

Nüüd on USA välispoliitika tähelepanu täielikult Hiinal ja Aasial. Kunagi oli lootust, et Hiina tõus oleks rahulik, tehes koostööd USAga. Eelmise nädala sündmusi arvestades tundub, et USA ei usalda Hiinat ja püüab nende tõusu piirata. Viimane artikkel, mis käsitleb seda, on kindlasti lugemist väärt. http://walt.foreignpolicy.com/posts/2011/11/18/explaining_obamas_asia_policy